Rootsi energiahiid loobub börsileminekust

Algne plaan oli 1909. aastast Rootsi riigile kuulunud firma kaheks jagada, Skandinaavia ja n-ö mitte-Skandinaavia haruks, kus esimene hõlmanuks tegevust Soomes, Rootsis ja Taanis ning teine Saksamaal, Hollandis ja Suurbritannias. Plaan oli firma mitte-Skandinaavia haru börsil noteerida, mille hinnaks pakkusid analüütikud ligi 15 miljardit eurot. See oleks toonud raha uuteks investeeringuteks.

Esimesest oktoobrist on Vattenfallil aga uus juht, paberi- ja puidukontserni Holmen Group taustaga Magnius Hall, kes ühe esimese teona börsilemineku plaanid riiulile pani.

„Me ei ole selle mõttega edasi läinud. Tegeleme praegu teiste asjadega,“ ütles Hall Taani majanduslehele Börsen antud intervjuus.

Uue juhi esimene ülesanne on paika panna visioon firmast viie aasta pärast. Vattenfallil on olnud investeeringutega palju kulukaid n-ö möödapanemisi, mis on nõudnud miljardite korstnasse kandmist. Lisaks on firmal pooleli kohtuasi Saksa riigiga, kus Vattenfall nõuab hüvitust kahe talle kuulunud tuumajaama sulgemise pärast. Firma vabadust piirab ka Rootsi uue punarohelise valitsuse moodustatud järelevalve nõukogu, mille eesmärk on kindlustada taastuvenergia osakaalu suurenemine.

Aastatuhande alguses pürgis Vattenfall suureks tegijaks Euroopa turul, ostes üles energiafirmasid Poolas, Saksamaal ja Hollandis. See on firmale bumerangina tagasi löönud. Uks suuremaid läbikukkumisi oli suurosaluse ostmine Hollandi energiatootjas Nuon, mille eest maksti 2009. aastal 89 miljardit Rootsi krooni. Tänaseks on selle osaluse hind alla hinnatud 37 miljardile Rootsi kroonile.